Välisministrid allkirjastasid Eesti ja Venemaa vahelised piirilepingud

18.02.2014

Välisminister Paeti sõnul on selgelt paika pandud piir, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, Eestile oluline julgeolekut kindlustav faktor. „Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand,“ märkis Paet. „Lepingutega kinnitatud piirid naaberriikide vahel on oluline eemaldamaks võimalikke arusaamatusi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu seda on territooriumid – seda nii rahuajal kui kriisiolukorras,“ rõhutas ta.

See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni ei ole Paeti kinnitusel tulevikku vaadates mõistlik ning sisaldab võimalikke julgeolekuriske. ,,Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepped ka 2005. aastal. Meie selge tulevikku suunatud huvi on, et riigipiir Venemaaga oleks õiguslikult määratletud. Mida vähem on meil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem,“ märkis ta.

Välisminister Paeti kinnitusel on praegusaja Eesti ülesanne kindlustada oma tulevikku. ,,Eesti on kõige tihedamalt rahvusvaheliste organisatsioonidega integreerunud Põhja-Euroopa riik. Seetõttu on oluline täpselt teada, kus algavad ja lõpevad füüsiliselt Eesti rahvusvahelised kohustused,“ ütles Paet. ,,Meie idapiir on ka NATO kollektiivkaitse piir ning piir, millega lõpeb Euroopa Liidu ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala,“ märkis Eesti välisminister. Ta lisas, et selgelt paika pandud ja toimiva piiri olemasolu ei ole võimalik alahinnata julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt.

Eesti ja Venemaa vaheline saatkondade paiknemist reguleeriv leping fikseerib Paeti sõnul saatkondade kasutustingimused. ,,Eesti saatkonnahoone Moskvas on olnud meie kasutuses alates 1922. aastast, kuid maja ei ole Eestile kunagi kuulunud,“ ütles välisminister Paet. ,,Kokkuleppe alusel annab Venemaa hoone ametlikult Eestile üle ning Eesti saab maa 99 aastaks rendile 1 rubla eest aastas,“ lisas ta.

TAUST:

Võrreldes 2005. aastaga on piirilepingute sõnastus samaks jäänud ja nii riigipiiri lepingu kui merealade piiritlemise lepingu preambulisse on lisatud järgnev lause: „arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist“. Samuti on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lõik: „Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi“. Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes.

Järgmise sammuna pärast lepingute allkirjastamist tuleb piirilepingute tekstid ratifitseerida mõlema riigi parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Pärast lepingute jõustumist korraldab piirijoone märkimist vastav demarkeerimiskomisjon. Komisjon luuakse piirilepingu artikli 5 alusel. Täpsemalt käsitleb riigipiiri demarkeerimist piirilepingu artikkel 6. Mitmete ametkondade esindajatest koosneva komisjoni tööd hakkab Eestis juhtima välisministeerium.

Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamise eest hakkab vastutama siseministeerium (politsei- ja piirivalveamet).

Riigipiiri demarkeerimise ajaline kestus on praegu teadmata, kuid see võib eeldatavasti võtta mitu aastat.

Maismaapiiri mahamärkimisel ja riigipiiri väljaehitamisel tuleb lahendada mitmel pool küsimused praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Nii maismaal kui järvedel toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral, sealhulgas 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel.

Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele (Eestile nn Saatse saapa osas 115,5 hektari ulatuses ja Venemaale Meremäe vallast Marinova metsa piirkonnast 68,9 hektari ulatuses ning 33,9 hektari ulatuses Suursoo piirkonnas Värska vallast).

Täpsem järgnev tegevuskava kujuneb koostöös mitme ametkonnaga, sealhulgas keskkonnaministeeriumi (maa-amet), siseministeeriumi (politsei- ja piirivalveamet) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

-Saatkondade paiknemise lepingust:

Kuigi Moskva ajaloolises keskosas Malõi Kislovski ja Kalašnõi põiktänava vahelises kvartalis asuv Eesti saatkonna hoone on alates 1922. aastast olnud Eesti kasutuses, ei ole see kunagi ametlikult Eestile kuulunud. Aastatel 1922–1940 maksis Eesti Vabariik maja kasutamise eest Nõukogude Liidule üüri. Saatkonnahoone kasutustingimuste üle on juba aastaid peetud valitsustevahelisi läbirääkimisi. Kinnisvarakokkuleppe allkirjastamine tähendabki, et Venemaa annab hoone ametlikult Eestile üle ja Eesti saab maa 99 aastaks rendile 1 rubla eest aastas. Saatkonna igapäevatöös see samm otseseid muudatusi kaasa ei too ning saatkond jätkab oma tavapärast tegevust. Sama lepinguga seab Eesti pool Venemaa Tallinnas asuva suursaatkonna kasuks 99 aastaks hoonestusõiguse.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
533 66 159